Gripi ravi on suunatud kas:
Gripi sümptomite leevendamiseks on apteegis saadaval laias valikus käsimüügiravimeid:
| Palavik, valud (peavalu, kurguvalu) |
Valuvaigistid – paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin) kurguvalu korral ka lokaalsed valuvaigistid ja antiseptikumid (nt pastillid ja spreid) |
| Ninakinnisus, ninakõrvalkoobaste turse ja valu | Ninakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega |
| Köha | Rögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid |
Vt lastel kasutatavate nohuravimite ja kombinatsioonravimite vanusepiiride kohta:
Eestis turustatavad käsimüügi nohuravimid erinevatele vanusegruppidele
Palaviku alandamiseks alla 12-aastastel lastel on soovitatav kasutada ühte toimeainet sisaldavat preparaati – paratsetamooli või ibuprofeeni. Annus peab olema arvestatud kas vastavalt vanusele või kehakaalule. Vajalikust suuremad annused võivad põhjustada kõrvaltoimeid või mürgistusnähte, väiksemad annused seevastu ei alanda palavikku. Paratsetamooli lastele soovitatav ühekordne annus on 10…15 mg/kg kehakaalu kohta, maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kehakaalu kohta.
| Vanus | Ühekordne annus mg |
| 2…3 kuud | 62,5 |
| 3 kuud…1 aasta | 62,5…125 |
| 1…6 aastat | 125…250 |
| 6…12 aastat | 250…500 |
Lastele soovitatav ibuprofeeni annus on 20…40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3…4 annuseks. Ühekordne annus lastele kehakaaluga üle 20 kg on 200 mg; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg.
Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ei ole soovitatav alla 18-aastastele noorukitele ja lastele viirushaiguse korral palaviku alandamiseks anda Reye sündroomi tekkeriski tõttu, mis on küll väga harva tekkiv kõrvaltoime. See sündroom kulgeb kauakestva oksendamise, entsefalopaatia (ajukahjustuse) ja maksakahjustusega ning võib lõppeda surmaga. Täiskasvanutel ei ole Reye sündroomi viirushaigusega kaasneva palaviku alandamisel täheldatud.
Täiskasvanud ja noorukid võivad palaviku alandamiseks kasutada
Nohu korral võiks väikelastel alustada nina loputamisega mereveega (Humer, Quixx). Kui hingamistakistus sellega ei laabu, siis alles kaaluda ravimite kasutamist.
Ninna pihustatavaid dekongestante (ksülometasoliin, nafasoliin) ei ole soovitatav kasutada alla 2-aastastel lastel ning neid ei tohiks kasutada kauem kui kaks-kolm päeva, piirduda tuleks paari pihustusega päevas.
Kasutada tuleks kindlasti lastele mõeldud toimeaineid ja ravimtugevusi:
Alla 2-aastastel lastel tohib ninna pihustatavaid dekongestante kasutada ainult erandjuhul ja arsti loal. Liigsagedane kasutamine põhjustab kroonilist nohu ning võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid. Kui ninakinnisus ja nohu püsivad pikka aega ning hingamisraskused on ka öösel ja kaasneb norskamine, tuleks pöörduda arsti poole, sest põhjuseks võivad olla adenoidid, mis vajavad kirurgilist eemaldamist. Apteegis on ilma retseptita saadaval ka suukaudselt kasutatavad nohuravimid (pseudoefedriin, kas üksi või kombinatsioonis triprolidiiniga). Ka neid tohib alla 6-aastastele lastele anda ainult arsti loal. Põhjuseks jällegi kõrvaltoimete risk – pseudoefedriinil erutus, unehäired, hallutsinatsioonid, tahhükardia; triprolidiinil uimasus.
Täiskasvanutele sobivad ninna pihustatavad dekongestandid, nagu ksülometasoliin, oksümetasoliin ja nafasoliin, kuid nende lubatud päevast annust ei tohiks ületada ning ravi pikkus mitte kauem kui 7 päeva. Sagedasem või pikaajalisem kasutamine võib viia sõltumusele ja anda vastupidist efekti, põhjustades kroonilist nohu ja püsivat limaskesta turset. Alternatiiviks on suukaudsed sümpatomimeetikumid, sh kombinatsioonis antihistamiinikumiga.
Rögaerituse parandamiseks võib kasutada rögalahtisteid. Taimsetest preparaatidest aed-liivatee, luuderohu ekstrakt; ravimitest karbotsüsteiin, atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool.
Alla 2-aastastel lastel ei pruugi röga väljaköhimisoskus olla piisav, mistõttu rögalahtisteid tuleks neil kasutada vaid arsti loal. Perearstid soovitavad imikutel ja väikelastel rakendada köha korral rahvameditsiini võtteid.
Paukuva ja kinnise köha pärssimiseks mõeldud ravimeid (kodeiin, dekstrometorfaan) tohib kõrvaltoimete riski (uimasus, pearinglus, iiveldus) tõttu kasutada lastel vaid arsti soovitusel. Pikaajalise kinnise köha, eriti öise köha korral, kui rögalahtistid ei anna tulemust, tuleks arsti poole pöörduda, sest põhjuseks võib olla astma või antibiootikumravi vajav bakteriaalne põletik.
Nii köha, nohu, kui ka palaviku korral tuleks tavalisest rohkem tarbida vedelikku. See on eriti oluline väikelaste puhul.
Millele tähelepanu pöörata
Gripp võib olenevalt inimesest (vanusest, kaasuvatest haigustest jne) kulgeda erineva raskusega.
Kergemal juhul piisab tavaliselt sümptomaatilisest ravist. Oluline on püsida kodus ja puhata, tarbida piisaval hulgal vedelikku, informeerida perearsti haigusest ning seisundi halvenemisel
Kindlasti pöörduda arsti poole
Lastel võivad seisundi halvenemisele viidata ka
Samuti tuleks olla tähelepanelik palaviku ja tõsise köha suhtes, mis tekivad pärast gripinähtude esmast paranemist.
Viirustest tingitud külmetushaiguste raviks ei tohiks lastel üldjuhul kasutada ravimeid, mis sisaldavad mitut toimeainet. Samaaegselt esineva palaviku, nohu ja köha raviks mõeldud ravimid toimivad lastel, kuid neid ei ole soovitatav kasutada järgmistel põhjustel:
kõrvaltoimete riski tõttu (allergilised reaktsioonid, unehäired, hallutsinatsioonid, uimasus, tahhükardia)
kliiniliste andmete vähesuse tõttu lastel – täiskasvanutel läbiviidud kliinilistest uuringutest saadud ohutusandmeid ei saa üks-ühele lastele üle kanda.
Lastel võib ravimi toime ja farmakokineetika (st kuidas ravim organismis käitub – imendub, muundub, eritub) olla täiskasvanuga võrreldes erinev. Ohtlikeks võivad osutuda tunduvalt väiksemad annused. Kõrvaltoime tekkimisel ei oska laps oma seisundit hinnata ja näha seost ravimi ja kõrvaltoime vahel ning ei pruugi osata ennast õigesti väljendada.
Ravimeid tohib lastele anda vaid juhul, kui need on tõesti vajalikud. Külmetushaiguste puhul on ravimitega võimalik sümptomeid leevendada, mitte haigust ravida. Külmetushaigused on enamasti viirusliku põhjusega ning iseparanevad ega vaja raviks antibiootikume.
PALAVIKU alandamiseks alla 12-aastastel lastel on soovitatav kasutada ühte toimeainet sisaldavat preparaati – paratsetamooli või ibuprofeeni. Annus peab olema arvestatud kas vastavalt vanusele või kehakaalule. Vajalikust suuremad annused võivad põhjustada kõrvaltoimeid või mürgistusnähte, väiksemad annused seevastu ei alanda palavikku.
Paratsetamooli lastele soovitatav ühekordne annus on 10…15 mg/kg kehakaalu kohta, maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kehakaalu kohta.
| Vanus | Ühekordne annus mg |
| 2…3 kuud | 62,5 |
| 3 kuud…1 aasta | 62,5…125 |
| 1…6 aastat | 125…250 |
| 6…12 aastat | 250…500 |
Lastele soovitatav iburprofeeni annus on 20…40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3…4 annuseks. Ühekordne annus lastele kehakaaluga üle 20 kg on 200 mg; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg.
Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ei tohiks lastele viirushaiguse korral palaviku alandamiseks anda Reye sündroomi tekkeriski tõttu, mis on küll väga harva tekkiv kõrvaltoime. See sündroom kulgeb kauakestva oksendamise, entsefalopaatia (ajukahjustuse) ja maksakahjustusega ning võib lõppeda surmaga. Täiskasvanutel ei ole Reye sündroomi viirushaigusega kaasneva palaviku alandamisel täheldatud.
NOHU korral võiks väikelastel alustada nina loputamisega mereveega (Humer, Sterimar). Kui hingamistakistus sellega ei laabu, siis alles kaaluda ravimite kasutamist.
Ninna pihustatavaid dekongestante (ksülometasoliin, nafasoliin) ei ole soovitatav kasutada alla 2-aastastel lastel ning neid ei tohiks kasutada kauem kui kaks-kolm päeva, piirduda tuleks paari pihustusega päevas. Kasutada tuleks kindlasti lastele mõeldud toimeaineid ja ravimtugevusi:
Alla 2-aastastel lastel tohib ninna pihustatavaid dekongestante kasutada ainult erandjuhul ja arsti loal. Liigsagedane kasutamine põhjustab kroonilist nohu ning võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid. Kui ninakinnisus ja nohu püsivad pikka aega ning hingamisraskused on ka öösel ja kaasneb norskamine, tuleks pöörduda arsti poole, sest põhjuseks võivad olla adenoidid, mis vajavad kirurgilist eemaldamist.
Apteegis on ilma retseptita saadaval ka suukaudselt kasutatavad nohuravimid (pseudoefedriin, kas üksi või kombinatsioonis triprolidiiniga). Ka neid tohib alla 6-aastastele lastele anda ainult arsti loal. Põhjuseks jällegi kõrvaltoimete risk – pseudoefedriinil erutus, unehäired, hallutsinatsioonid, tahhükardia; triprolidiinil uimasus.
Köha
Nii köha, nohu, kui ka palaviku korral tuleks lapsele anda tavalisest rohkem juua. Rögaerituse parandamiseks võib kasutada rögalahtisteid. Taimsetest preparaatidest aed-liivatee, luuderohu ekstrakt; ravimitest karbotsüsteiin, atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool.
Alla 2-aastastel lastel ei pruugi röga väljaköhimisoskus olla piisav, mistõttu rögalahtisteid tuleks neil kasutada vaid arsti loal. Perearstid soovitavad imikutel ja väikelastel rakendada köha korral rahvameditsiini võtteid.
Paukuva ja kinnise köha pärssimiseks mõeldud ravimeid (kodeiin, dekstrometorfaan) tohib kõrvaltoimete riski (uimasus, pearinglus, iiveldus) tõttu kasutada lastel vaid arsti soovitusel. Pikaajalise kinnise köha, eriti öise köha korral, kui rögalahtistid ei anna tulemust, tuleks arsti poole pöörduda, sest põhjuseks võib olla astma või antibiootikumravi vajav bakteriaalne põletik. Köha võib põhjustada ka nohu või mao-söögitoru reflukshaigus.
Lisa 1 – Eestis turustatavad käsimüügi nohuravimid erinevatele vanusegruppidele
Lisaküsimused: Ravimiamet, info@ravimiamet.ee, 7 374 140
Eestis turustatavad käsimüügi nohuravimid erinevatele vanusegruppidele. Nohuravimid, mis on lubatud alates 15ndast eluaastast:
Ombinatsioonravimid, mis on lubatud alates 15 ndast eluaastast:
Kombinatsioonravimid, mis on lubatud alates 12 ndast eluaastast:
Kombinatsioonravimid, mis on lubatud alates 6ndast eluaastast:
Lisaküsimused: Ravimiamet, info@ravimiamet.ee, 7 374 140